Jätkusuutlik arutelu teemal KOOLITANTS või TANTS KOOLIS?
Arutelu juht: Kai Anniste Tallinna Ülikooli lektor | | | 1. Kas oled täheldanud, et tantsuharrastus(ed) on muutnud Sinu eluviisi tervislikumaks – aktiivsem igapäevane kehakasutus ehk olmeliikumine (jalgsikõnd, trepikõnd, jalgrattasõit ja muu), paremad tervisenäitajad (vastupanuvõime haigustele, vigastustele, kehahoid ja muu), üldine huvitatuse tõus kehakasutuse vastu (kehalise kasvatuse tund, teised liikumisharrastused ja muu). Kas TANTS KÕIGILE põhimõte toimib juba Eesti liikumisharrastuste maastikul?
Sissejuhatus aruteluks: Tantsu loetakse elukestvaks harrastualaks („lifelong physical activity”) ehk tervist edendavaks liikumisharrastuseks. Elukestva ala tunnuse on – võimalik harrastada ka ühe kuni kahe osavõtjaga, abivahenditeta või väheste abivahenditega, eriotstarbelise ruumita, liikumine on dünaamiline ja kergelt omandatav. Seega peaks tantsuharrastus olema positiivselt seotud tervisenäitejate tõusu ja kehaliselt aktiivse eluviisi näitamisega. Tallinna Ülikooli liikumisteaduste prof. Mait Arvisto soovitab tantsu kui elukestva liikumisharrastuse arendamiseks kasutada järgnevaid nn. TANTS KÕIGILE põhimõtteid. Tule sellisena nagu oled! – alustada pole kunagi liiga hilja! – võistlus pole oluline!
Arutelu:
Tekkinud huvi enese arendamiseks, teades oma nõrku külgi, ei üritata neid enam varjata, vaid vastupidi, üritatakse neid parandada.
Kui muuta enda liikumisharjumust, kehakasutuse viisi, võib avastada enda jaoks midagi täiesti uut (Kui Kati läks Kultuuriakadeemiasse, avastas ta tänu karaktertantsule täiesti uusi rütme).
Tehes lastele joogat, tekkis neil hiljem isekeskis täiesti uus ja huvitav liikumiskeel.
Kehaline-kas vajalik tantsijatele? Kehaline sõltub õpetajast, samas tundub see väga tihti liigse koormusena. Osades koolides vaid tantsiti, see tüütas ära, pärast oli tükk maad lõbusam palli mängida. Osades koolides oli nädalas kaks tundi, esimese tunni ajal tehti ära kohustuslikud hüppamised-jooksmised-viskamised, teises tunnis võis valida, kas kergejõustik, tantsimine või erinevad pallimängud. Kõigil võiks olla valida, kas jooks või tantsimine. Kehaline kasvatus võiks õpetada meile, kuidas oleks tervislik oma keha liigutada ja kuidas erinevad lihasgrupid tööd teevad selle asemel et lihtsalt treppidest üles-alla joosta.
Kas tantsimine on andnud eelise kehalises? Kindlasti, trennist saadud võhm ja koordinatsioon kindlasti. | | |
| 2. Mis sa arvad sõnade KOOLITANTS ja TANTS KOOLIS sisuliselt erisusest. Milline on Sinu meelest sild nende vahel? |
Arutelu.
Tantsu koolis hetkel Eestis on liiga vähe, heal juhul saavad tantsuõpetust nooremad klassid, aga gümnaasiumiosas on tantsuringid juba väga haruldased. Enamasti on selle põhjuseks juhendaja puudumine. On ka erandeid. Nt. Descartes’i gümnaasium, kus alguses oli tants vaid valikainena gümnaasiumile, nüüd aga tantsivad ka paljud algklasside lapsed. Kanepi Gümnaasium, kus 300st lapsest 100 tantsivad Andre Laine käe all.
Koolitants võiks olla näiteks Noortetants, kuna seal osalevatest rühmadest on enamasti erastuudiod, -rühmad.
Esimene kuni neljas klassi oli kohustuslik rahvatants, mis ühendas klassikaaslasi.
Kuna gümnaasiumis on nii kunst kui muusika õppekavas, siis peaks ka tantsu rohkem väärtustama, sest see on ka kunstiliik – kunstiajalugu, muusikaajalugu, tantsuajalugu? Kas siis ei hakata tahtma ka teisiajalugusid – nt- teatriajalugu?
Rühmvõimlemises lööb tehnilisus, mitte looming, koolitantsul vastupidi.
| | |
| 3. Kas tantsuõpetus koolis leiaks õpilaste poolt positiivse tagasiside? Kas leiduks piisavalt tantsuõpetust koolis, õpetavaid spetsialiste? Mis vanuserühmadele võiks koolis üldist tantsuõpetust katsetada jne? | | | | Sissejuhatus aruteluks: Juba kümme aastat tagasi pöördus koolitantsu toimkond kooli juhtide, Haridusministeeriumi ja kehalise kasvatuse õpetajate poole palvega pöörata tantsu ja ka võimlemise õpetamisele enam tähelepanu, tuginedes tol ajal kehtivale riiklikule kooli kehalise kasvatuse (ja hilisemale rütmika) programmile. Nüüd on Eesti aktiivsemad koolide tantsuõpetajad ja ülikoolide lektorid ühinenud ning koostamas unikaalselt (soovituslikku) tantsuõpetuse programmi koolidele kolme esimese kooliastme osas. Ülikoolides õpetatakse tantsuõpetaja põhi- ja lisaerala ja korraldatakse täienduskoolitust, mis on tõusva populaarsusega. Prof. Arvisto on avalikult välja öelnud, et noorte süveneva istuva eluviisi ja tantsu kui tagasihoidlikku materiaal-tehnilist baasi (aula, väiksemad saalid) vajava alatingimustes oleks otstarbekas koolidel lisada tunniplaani üks liikumistund tantsutunnina. | | | Arutelu:
Tantsuõpetust peaks alustama algusest, algkoolist, sest põhikoolis on noortel juba huvid paigas. Moderntants ei sobiks just poistele, võivad olla koservatiivsed vanemad, kes usuvad, et “mees on mees” ja ei sobi sellist tantsu tantsima. Kindlasti peaks tegema tantsu arusaadavamaks ja lihtsamaks.
Väga keeruline aeg on eelpuberteet, siis kukuvad paljud välja, sest tantsimine ei tundu enam nii lahe või siis ei olda lihtsalt rahul enam oma kehaga või sellega et kehas toimuvad muutused.
Kui kõik huvialad –ka tants- viia kooli, muutub väikseks noore inimese tutvusringkond.
Kas Eestis leiduks tantsuõpetajaid? Kõik tahavad ju pigem olla koreograafid, kui noorte tantsuõpetajad. On inimesi, kes tõesti elavad vaid tantsu nimel, neist saavad tõesti koreograafid, samas on inimesed, kes armastavad just lapsi ja nendega tegelemist ja samas on inimesi, kes õpivad tantsu vaid selleks, et oleks, millega elatist teenida. Need viimased kaks inimesetüüpi sobiksid ideaalselt tantsuõpetajateks ja selliseid inimesi eestis ka leidub ja tuleb aeg-ajalt juurde.
Kas riik peaks siis pigem toetama ainulaadsete koreograafide harimist või kõigile mõeldud tantsu õpetajaid? Hetkel massi harimist, sest muidu jääb Eesti tantsuharidus ja tantsumaasitk üldse paigale. Samas peaks ka neile õpetajatele õpetama võimalikult palju erinevat mõtlemist selle asemel, et õpetada võimalikult ühesugust mõtlemist. | | |
|
|
|
|
MTÜ Hetero Stuudio/Future
reg.nr. 80037253
a/a 10220031162017 |
|
|
|
|
